Kuidas teha?


Skännitud põhikirjaga Äriregistris on veidi keerulisem. Seda ei saa niisama lihtsalt PDF-ist Wordi konverteerida, sest arvuti jaoks on tegemist pildiga. Lisaks füüsilisele ümbertrükkimisele on veel üks lisavõimalus. Nimelt on võimalik Äriregistrist PDF-põhikiri printerist välja printida ja seejärel skänneriga arvutisse tõmmata. Parematel skänneritel on olemas tekstituvastusprogramm ehk siis skänner tunneb sisseskännitud tekstis ära tähed. Sel viisil saate Äriregistri põhikirja arvutis Wordi ümber panna. Väga lihtne see ei ole, aga kui põhikiri on pikem dokument, siis tasub vaeva ära.

Exceli dokumenti PDF-iks teha pole mingi kunst. Selleks tuleb avatud Exceli dokumendis võtta ülevalt menüüst File ->Print ja printeriks valida mõni PDF-kirjutaja (CutePDF vms, see peab olema eelnevalt arvutisse installitud, vt. täpsemalt siit).  Veel küsitakse kasutaja käest asukohta, kuhu PDF fail salvestada ja seejärel lihtsalt printimine teebki Exceli dokumendi PDF-iks. Seega: kõike, mida on võimalik printida, on võimalik ka PDF-iks teha.

Uues, Office 2010, on sisse ehitatud PDFiks tegemise võimalus. Selleks tuleb võtta ülevalt menüüst Fail -> Salvestamine ja saatmine -> Loo PDF/XPS – dokument. Ja Excel teeb selle töö ise ära.

Nüüd aga vastupidi. Kui meil on olemas PDF-fail, mida soovime Exceli dokumendiks teha. See on tunduvalt keerulisem tegemine. Ja häid tasuta vahendeid selleks on üsna napilt. Võite google.com-ist otsida “PDF to Excel converter”, aga enamus vastetest on allalaaditavad ja tasulised programmid. 

Üks üsna asjalik online-võimalus on lehel http://www.freefileconvert.com/. Sellelt lehelt tuleb ülevalt valida lipik “Convert File”. Avaneb vaade, kuhu saab üles laadida PDF-dokumendi (step 1) ja sisestada oma meiliaadressi (step 3). Sellele aadressile saadetakse pärast Exceli fail. Faili postkasti jõudmine võib võtta mõningase aja, kuni paar tundi. Samuti võib juhtuda, et postkasti jõudnud meil läheb automaatselt rämpsposti kausta, seega olge tähelepanelikud.

 Selle üleslaadimise juures peab kindlasti ettevaatlik olema, sest kõik, mille te olete kuhugi üles laadinud, see on seal kuskil olemas, ja tegelikult teil puudub kontroll selle üle, kes sellele dokumendile ligi saab. Seega ei tohi kindlasti üles laadida dokumente, mis sisaldavad isikuandmeid või mingit muud rohkem või vähem delikaatset infot.

Tihti on vajadus lisada PDF dokumendile kommentaare, täiendusi, markeeringuid. Tavaline Adobe PDF Reader seda teha ei võimalda. Kui aga laadida alla ja installida enda arvutisse Foxit Reader, siis selle abil on võimalik teksti märkida, jooniseid ja kommentaare lisada. Peale kommentaaride lisamist saab PDF faili uuesti salvestada.

Matemaatiliste avaldiste sisestamiseks Wordi dokumenti on väga mugav kasutada Equation Editori edasiarendust Mathtype (http://dessci.com/en/products/MathType/trial.asp). Esialgu saab alla laadida täisversiooni, mis kehtib 30 päeva koos kõigi lisafunktsioonidega. Peale seda, kui prooviperiood läbi saab, jääb Mathtype tööle “kerges (light)” versioonis, millel on samuti olemas väga suur osa praktiliselt kasutatavaid sümboleid.

Mathtype

Kui olete Mathtype´i oma arvutisse installinud, siis Wordi avades tekib nüüd menüüribale uus menüüvalik Mathtype (vt pildil). Menüüst Mathtype saab valida käsu “Insert Inline Equation”, mis avab avaldiste sisestamise akna. Kui aken peale avaldise sisestamist suletakse, siis salvestub avaldis Wordi dokumenti (näide toodud pildil). 

Et aga muuta enimkasutatavate sümbolite sisestamine käepärasemaks ja lihtsamaks, panen siia kirja klaviatuuri kiirklahvid, millega sümboleid ilma menüü ja hiireta kiirelt sisestada.

“Ctrl+H” annab ülaindeksi

“Ctrl+H” annab alaindeks

“Ctrl+)” annab sulud, mis muudavad suurust vastavalt sulgudesisese avaldise suurusele

“Ctrl+F” annab hariliku murru ja paneb kursori lugejasse, tabulaatorklahv (kahe noolega nupp Caps Locki kohal) viib kursori lugejast nimetajasse

“Ctrl+Shift+K seejärel lase need kolm lahti ja vajuta punkti (.)” – see annab punktitaolise korrutusmärgi. (Shift on suurtähe tegemise klahv Caps Locki all).

Kui on vaja matemaatiliste avaldiste vahele kirjutada teksti (mõni sõna, tühik vms), siis tekstirežiimi saab Mathtype´i lülitada “Ctrl+Shift+E” ja tagasi matemaatilisse valemisisestusse saab “Ctrl+Shift+`(ülakoma) “.

“Ctrl+F4″ – salvestab kirjutatud matemaatilise avaldise wordi dokumenti ja suleb sisestuse akna.

Tihti puutume kokku PDF formaadis dokumentidega, millest mõnda tekstilist osa sooviks tsiteerida või muuta või kasutada enda töös. Kuigi PDF dokument tundub üsna paindumatu ja selles endas muudatusi teha ei saa, siis tegelikult on olemas lihtsad tööriistad, mille abil saab PDF dokumendist kopeerida vajaliku tekstiosa või joonise. Täpsem õpetus, kuidas seda teha, on toodud videona allpool

Tihti soovime tunnis kasutada mõnd õppe- või muud filmi. Enamasti on aga film originaalis pikem kui see osa, mida me tahaksime kasutada. Tihti juhtub ka, et tahaksime näidata mitut lõiku filmist. Loomulikult on võimalik mõnel pleieril ajateljel kursorit nihutada ja siis sobivad lõigud üles otsida, aga see on üsna tüütu, eriti kui neid lõike on rohkem kui kaks. Otsisin võimalust .AVI formaaldis filmi lõikamiseks lihtsal viisil, ilma suuremat programmitundmist nõudmata. Leidsin vabavaralise programmi Avidemux  (allalaadimine: http://fixounet.free.fr/avidemux/download.html). Programmi väljanägemist tutvustavad ekraanipildid on üsna lihtsad. Põhimõte seisnebki selles, et kui oled programmi sees .avi filmi avanud ja mängima pannud, siis saad vaatamise käigus ära märkida lõigud [A .. B] (vastavaid nuppe kasutades). Kui oled sobiva lõigu ära märkinud, mida sooviksid filmist välja lõigata, siis Edit -> Cut ja ongi see äramärgitud lõik filmist ära lõigatud. Kui oled niimoodi kogu ebasobiva materjali filmist eemaldanud, siis salvesta oma uus film File -> Save -> Save Video. Ja failile nimepanemise käigus ära unusta nimele lisada ka faili laiendit “.avi”.  See tõhendab, et kui sa tahad enda filmile nimeks panna “minu film”, siis salvestades tuleb panna faili nimeks “minu film.avi”

Ahjaa, veel see asjaolu, et pole  vaja karta, et programm automaatselt olemasoleva originaalse filmifaili üle salvestab vms. Originaalfilm ei kao kuhugi: ka lõikamise käigus teeb programm filmist koopia ja lõigub koopiat, mitte originaali. Oma lõigutud filmile tuleb muidugi salvestamisel panna teine nimi kui oli originaalfilmil.

Loomulikum on kõige mugavam variant see, kui installida endale arvutisse mõni PDF konverteerija programm. Näiteks CutePDF (www.cutepdf.com). Tegemist on vabavaralise programmiga (freeware). Kui see on arvutisse installitud, siis saab Wordi dokumendi teha PDF-iks järgmiselt: kui dokument on avatud Wordis, siis ülevalt menüüst File -> Print  ja  printimise aknas tuleb valida printeriks CutePDF. Nüüd uues avanenud aknas tuleb valida sobiv koht, kuhu arvuti teie PDF dokumendi salvestab. OK ja ongi valmis. Lisan ka piltidega õpetuse, kuidas Wordist PDF-i luua.

Põhimõtteliselt kõiki dokumente, mida on võimalik välja printida, on võimalik ka PDF-iks teha eelkirjeldatud viisil. Ei pea olema tegu ainult Wordi või Exceli dokumendiga. Lihtsalt printimise käsu alt tuleb valida printeriks CutePDF Writer.

Kui on tegemist mitte isikliku arvutiga, kuhu niisama lihtsalt ise programme installida ei ole võimalik, siis võib alati kasutada veebipõhiseid konverteerijaid. Enamus neist tahab meiliaadressi ja peale dokumendi üleslaadimist saadab PDF-iks konverteeritud dokumendi teile meilile. See on aga tülikas, kui asjaga on kiire. On olemas ka mõned veebipõhised konverteerijad, mis teevad PDF dokumendi kohe valmis ja lasevad tulemust kohe näha ja salvestada. Üks sellistest on näiteks http://www.doc2pdf.net/. Lihtsalt laadige oma dokument üles ja vajutage “Convert document”  ja  mõne hetke pärast on pdf valmis ja saate selle avada või salvestada.

Siiski soovitan kasutada allalaetavat PDF konverteerijat, sest kogu info, mille te laete üles internetti, võib mingil moel või mingil hetkel saada kättesaadavaks kolmandatele isikutele.

Dokumendi saamiseks PDF-formaadist muudetavakd Word-i dokumendiks on mitmeid võimalusi. Toon välja mõned, mida ise kasutan. Midagi allalaadima ja installima ei pea. Veebipõhiselt on saadaval näiteks järgmised konverteerimise kohad:  http://www.pdfonline.com/pdf2word/index.asp või http://convertpdftoword.net/.  Nendel lehtedel saab oma faili lihtsal viisil üles laadida ja mõne minuti pärast on pdf-ist saanud Word-i dokument. Sobib väga hästi peamiselt tekstilist sisu omavate dokumentide konverteerimiseks.

http://www.primopdf.com/online.aspx - siin saab samuti oma faili üles laadida, aga peale üleslaadimist tuleb sisestada meiliaadress, kuhu peale siis seesama dokument peale  .doc-formaati teisendamist saadetakse. Meili kohalejõudmine võib võtta veidi rohkem aega, aga kui ajaga kiire pole, siis tulemus on parem kui eelkirjeldatud programmil. Seda just jooniste, tabelite ja muu mittetekstilise osa poolest.

Samas peab jällegi silmas pidama, et kõik online`s töötavad programmid, mis eeldavad oma dokumendi internetti üleslaadimist, ei ole infolekke poolest turvalised. Kogu info, mille te internetti üles laete, võib ühel hetkel olla kättesaadav kolmandatele isikutele. Seetõttu on turvalisem paigaldada mõni programm, mis suudab PDF-i Wordiks teha, endale arvutisse. Selleks sobib näiteks SomePDF to Word või Free PDF to Word Converter. Samas aga ei ole tulemused PDF-ist Wordi dokumendiks tegemisel kunagi nii head, kui Wordist PDF-iks konverteerimisel ja sellega peab arvestama. Minule isiklikult tundub kõige parema tulemuse andvat online -konverteerija http://www.pdfonline.com/pdf2word/index.asp.

Kui teil aga pole vaja mitte kogu dokumenti, vaid ainult mõnda osa sellest: mõnda lõiku või joonist vms, siis kõige parem variant on üldse vajalik tekst või pilt PDF dokumendist kopeerida Wordi dokumenti. Täpsem juhis selle kohta vt. postitust Kuidas kopeerida PDF dokumendist teksti ja pilte Wordi.

Tiia Salm on koostanud väga hea ülevaatliku lehekülje erinevatest programmidest ja võimalustest, mida saaks õppematerjalide koostamisel kasutada. Link: http://tiiasalm.googlepages.com/%C3%B5ppematerjalidekoostamine

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.