„Uurimistöö alused“ – Väga põhjalik ja loogiliselt üles ehitatud e-kursus. Sisaldab nii õppematerjali kui ka kontrollteste. Kindlasti vajalik ja hea üle vaadata enne uurimistöö juhendamist, hea materjal ka juhendatavale. NB! Siseneda tuleb külalisena. Autor: Neeme Katt (Jõgeva ühisgümnaasium)

Advertisements

Skännitud põhikirjaga Äriregistris on veidi keerulisem. Seda ei saa niisama lihtsalt PDF-ist Wordi konverteerida, sest arvuti jaoks on tegemist pildiga. Lisaks füüsilisele ümbertrükkimisele on veel üks lisavõimalus. Nimelt on võimalik Äriregistrist PDF-põhikiri printerist välja printida ja seejärel skänneriga arvutisse tõmmata. Parematel skänneritel on olemas tekstituvastusprogramm ehk siis skänner tunneb sisseskännitud tekstis ära tähed. Sel viisil saate Äriregistri põhikirja arvutis Wordi ümber panna. Väga lihtne see ei ole, aga kui põhikiri on pikem dokument, siis tasub vaeva ära.

Exceli dokumenti PDF-iks teha pole mingi kunst. Selleks tuleb avatud Exceli dokumendis võtta ülevalt menüüst File ->Print ja printeriks valida mõni PDF-kirjutaja (CutePDF vms, see peab olema eelnevalt arvutisse installitud, vt. täpsemalt siit).  Veel küsitakse kasutaja käest asukohta, kuhu PDF fail salvestada ja seejärel lihtsalt printimine teebki Exceli dokumendi PDF-iks. Seega: kõike, mida on võimalik printida, on võimalik ka PDF-iks teha.

Uues, Office 2010, on sisse ehitatud PDFiks tegemise võimalus. Selleks tuleb võtta ülevalt menüüst Fail -> Salvestamine ja saatmine -> Loo PDF/XPS – dokument. Ja Excel teeb selle töö ise ära.

Nüüd aga vastupidi. Kui meil on olemas PDF-fail, mida soovime Exceli dokumendiks teha. See on tunduvalt keerulisem tegemine. Ja häid tasuta vahendeid selleks on üsna napilt. Võite google.com-ist otsida “PDF to Excel converter”, aga enamus vastetest on allalaaditavad ja tasulised programmid. 

Üks üsna asjalik online-võimalus on lehel http://www.freefileconvert.com/. Sellelt lehelt tuleb ülevalt valida lipik “Convert File”. Avaneb vaade, kuhu saab üles laadida PDF-dokumendi (step 1) ja sisestada oma meiliaadressi (step 3). Sellele aadressile saadetakse pärast Exceli fail. Faili postkasti jõudmine võib võtta mõningase aja, kuni paar tundi. Samuti võib juhtuda, et postkasti jõudnud meil läheb automaatselt rämpsposti kausta, seega olge tähelepanelikud.

 Selle üleslaadimise juures peab kindlasti ettevaatlik olema, sest kõik, mille te olete kuhugi üles laadinud, see on seal kuskil olemas, ja tegelikult teil puudub kontroll selle üle, kes sellele dokumendile ligi saab. Seega ei tohi kindlasti üles laadida dokumente, mis sisaldavad isikuandmeid või mingit muud rohkem või vähem delikaatset infot.

Tihti on vajadus lisada PDF dokumendile kommentaare, täiendusi, markeeringuid. Tavaline Adobe PDF Reader seda teha ei võimalda. Kui aga laadida alla ja installida enda arvutisse Foxit Reader, siis selle abil on võimalik teksti märkida, jooniseid ja kommentaare lisada. Peale kommentaaride lisamist saab PDF faili uuesti salvestada.

Tihti kohtame Internetis skeeme, pilte, videosid ja muud, mida sooviksime oma töös kasutada. Selleks, et seda õigesti teha, peaksime olema kursis autoriõiguste (autori poolt lubatud kasutusõiguste  ja -piirangutega). Väga hea ülevaate Creative Commons litsentsidest annab Ingrid Maadvere järgnevas ettekandes.

Matemaatiliste avaldiste sisestamiseks Wordi dokumenti on väga mugav kasutada Equation Editori edasiarendust Mathtype (http://dessci.com/en/products/MathType/trial.asp). Esialgu saab alla laadida täisversiooni, mis kehtib 30 päeva koos kõigi lisafunktsioonidega. Peale seda, kui prooviperiood läbi saab, jääb Mathtype tööle “kerges (light)” versioonis, millel on samuti olemas väga suur osa praktiliselt kasutatavaid sümboleid.

Mathtype

Kui olete Mathtype´i oma arvutisse installinud, siis Wordi avades tekib nüüd menüüribale uus menüüvalik Mathtype (vt pildil). Menüüst Mathtype saab valida käsu “Insert Inline Equation”, mis avab avaldiste sisestamise akna. Kui aken peale avaldise sisestamist suletakse, siis salvestub avaldis Wordi dokumenti (näide toodud pildil). 

Et aga muuta enimkasutatavate sümbolite sisestamine käepärasemaks ja lihtsamaks, panen siia kirja klaviatuuri kiirklahvid, millega sümboleid ilma menüü ja hiireta kiirelt sisestada.

“Ctrl+H” annab ülaindeksi

“Ctrl+H” annab alaindeks

“Ctrl+)” annab sulud, mis muudavad suurust vastavalt sulgudesisese avaldise suurusele

“Ctrl+F” annab hariliku murru ja paneb kursori lugejasse, tabulaatorklahv (kahe noolega nupp Caps Locki kohal) viib kursori lugejast nimetajasse

“Ctrl+Shift+K seejärel lase need kolm lahti ja vajuta punkti (.)” – see annab punktitaolise korrutusmärgi. (Shift on suurtähe tegemise klahv Caps Locki all).

Kui on vaja matemaatiliste avaldiste vahele kirjutada teksti (mõni sõna, tühik vms), siis tekstirežiimi saab Mathtype´i lülitada “Ctrl+Shift+E” ja tagasi matemaatilisse valemisisestusse saab “Ctrl+Shift+`(ülakoma) “.

“Ctrl+F4” – salvestab kirjutatud matemaatilise avaldise wordi dokumenti ja suleb sisestuse akna.